Mis siin enne asus?

Paljud külastajad on küsinud - mis selles imetoredas kohas enne oli? Vastame ise:
Tuhnides ajalooarhiivides ning mitmes raamatukogus sai meile selgeks mitmeid huvitavaid tõsiasju.

16. sajandil asus enam-vähem sama koha peal, kus praegu pubi, Marthin Lutheri vaestemaja. Järgmised teated pärinevad 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest, mis ütlevad, et 1876.a ehitas toonane krundi omanik Hermann Rosenberg siia kahekorruselise kivielamu, mille esimesel korrusel asus kondiitriäri, kahekorruselise puitelamu tööliste tarvis ning abihooned, kus asusid tallid, vankrikuurid ja laod. Nõukogude ajal hooned natsionaliseeriti ning siin asusid erinevad töökojad, viimati karusnaha ja naha õmblustööstus. 1990-ndate aastate lõpust kuni lammutustöödeni Tartu mnt-l 2006. aastal on kompleksi ühes osas tegutsenud ka Kroonu Ait.

Alates 23. maist 2000. a tegutseb siin (Tartu mnt 44, Tallinn) pubi "Seiklusjutte Maalt ja Merelt" ehk kõikide rännu-, reisi- ja seiklushimuliste pubi ja klubi.

Kuidas pubi endale nime sai?

Teada on, et nime valimine lapsukesele on üks kõige vaidlusttekitavamaid ülesandeid. Ei saanud siin vaidlusteta meiegi. Nimekonkursile laekus õige mitu erinevat ja head nime.

Maikuu lõpu poole, natuke enne "Seiklusjuttude avamist" olime karmi tõsiasja ees - ühele ei meeldi üks, teisele teine nimi. Seega olime väljapääsmatus olukorras, kus pubile oli vaja kiiresti nimi leida.

Otsisime "Noku" klubist üles tuttava kirjanikuhärra Kaur Kenderi. Esialgu oli tema soovitus - pange nimeks "Jolki Palki". See oli ilmselt läbi kerge napsu ja huumoriprisma öeldud.  Kui me aga Kaurile oma kontseptsiooni tutvustasime, milleks on reisimine, rändamine, seiklemine ja kõik sellega seonduv, plahvatas ta mingil hetkel: "Seiklusjutte Maalt ja Merelt". Nimi iseloomustab kohta väga hästi. Lisaks on olemas ka sellenimeline kõigile teada-tuntud ja armastatud seiklusraamatute sari. Ja nii jäigi!

Vaata ka: pilte pubi ajaloost.